KIVIKTAIMLA

1. Mihkel Saar jagab õpetusi kiviktaimla rajamiseks

 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223

ja taimede valikuks

http://www.favaritvideo.com/ PkfNJbzhpbs/video/Kiviktaimla-taimed.html

2.http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

3.Martin Leveri selgitused taimede valikuks

http://www.clipscollection.com/dotE9vi2b3U/

Mida-istutada-kiviktaimlasse-Aiasaade-

17052014/                                                                                                                                                   

                                                                          4.Calmia istikuäri aednik Jüri Annist räägib  

 kiviktaimlatest 

    http://www.clipscollection.com/jdCBPK-PfFg/Alpi-aed-ehk-kiviktaimla-Aiasaade-02062012/                                                                 

5. Katrin Mäeots TÜ Botaanikaaiast:

 http://www.clipscollection.com/_ABL5W6-NxE/Kiviktaimla-Tartu-likooli-botaanikaaias-Aiasaade-21092013/

                       ÜLEVAADE KIVIKTAIMLA RAJAMISEST, HOOLDUSEST

Kiviktaimla on äärmiselt pilkupüüdev aiaosa, kuid selle rajamise peab väga hoolikalt läbi kaaluma.

Siin peab paika ütlus, et vähem on rohkem, sest vaatamata sellele, et seal kasvavad enamasti vähenõudlikud taimed, on kiviktaimlaga alustamine kõike muud kui vähenõudlik.

Enamasti rajatakse kiviktaimla päikesepaistelisele ja valgusrikkale alale. Kõige paremini sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunapoolse kaldega pinnad.

Kui kasvukoht on valitud, tuleks  väga hoolikalt tegeleda umbrohutõrjega kas siis keemiliste vahenditega või muul moel, sest pärast on kiviktaimlas umbrohtudega väga raske võidelda.

Nüüd tuleks mõelda läbi ja maha märkida kiviktaimla asukoht (nt. aiavoolikuga), erinevad taimede kõrgused ja soovitud kalle. 

Räpina aianduskooli kiviktaimla  aug. 2011

Kasutada võib nii maakive e. raudkive või siis paekive. Parema tulemuse annab ainult üht liiki kivide kasutamine. Siin mängib oma rolli ka kivide suurus: süllevõtmiseks liiga suured kivid on kiviktaimla jaoks juba õiges suuruses.  Kividest jääb maapinnale ainult umbes 1/3. Nad hoiavad suvel taimede juuri jahedamas ja talvel soojemas. Tähtis on paigutada kivid õige kaldega, et sademete ärakasutamine ja vee äravool toimuks parimal võimalikul moel.

Substraadiks sobib liiva ja peenkruusaga segatud muld, mis on hästi sõmer.

Taimede valikul võiks lähtuda sellest, et oleks lisaks kevadel õitsvatele taimedele ka teisi, nt. lehtdekoratiivseid taimi, samuti erinevaid kääbuspuude vorme. 

Vähestest liikidest koosnevad suured laigud mõjuvad alati paremini kui väikesed taimerühmad, seepärast ei tasuks liikide valikut suureks paisutada.

Soovitav oleks kiviktaimlas kasutada ka multši, seda on väga erinevates valikutes.
Väetamist soovitatakse teha augusti lõpus või septembri alguses sügisväetisega. Kevadel väetamisega tasuks olla ettevaatlik ja lähtuda olukorrast kohapeal.

                                                                                                                 

 

   

Tartu Ülikooli Botaanikaaia alpinaarium juunis ja septembris 2012.a.

pildid: minu kogust

                            

   VALIK KIVIKTAIMLASSE SOBIVATEST TAIMEDEST

ROHTTAIMED		ÕITSEMISAEG
Douglasi leeklill	Phlox douglasii	V-VI
Aed-merikann	Armeria maritima	V-VI
Villane nõianõges	Stachys buzantina	VII-VIII
Hiina emajuur	Gentiana sinoornata	VIII-IX
Arendsi kivirik	Saxifraga arendsii	V
Harilik karukell	Pulsatilla vulgaris	IV-V
Madal aster	Aster dumosus	IX-X
Kevadine krookus	Crocus vernus	IV
Roomav kukehari	Sedum spurium	VII-VIII
Hall aruhein	Festuca glauca
PUITTAIMED
Kirju kadakas	Juniperus squamata
Mägiebaküpress	Chamaecyparis pisifera
Harilik elupuu	Thuja occidentalis
Thunbergi kukerpuu	Berberis thunbergii
Fortunei kikkapuu	Eonymus japonicus

                            MINU HINNANG LEITUD INFORMATSIOONILE

   

Pulsatilla vulgaris Räpina Aianduskooli kiviktaimlas mai 2014

pilt: minu kogust

Kiviktaimla rajamise ja hooldamise videod, kus jagab kasulikke nõuandeid  Hansaplanti puukooli tootmisjuht Mihkel Saar, on igati usaldusväärsed ja asjakohased.

 Samuti oli palju vajalikku infot Aiasaadetes, kus erinevad autoriteedid selgitavad kiviktaimla hooldamise põhitõdesid, sinna sobivat taimede valikut. Nähtud videotes on väga palju lihtsaid ja häid nippe ja nõuandeid: nt. piirjoonte aiavoolikuga mahamärkimine, samuti külmaõrnade taimede talveks mullikilega katmine. 

Inimene, kes tahab alustada täiesti tühjalt kohalt kiviktaimla rajamist, saab sealt hea algstardi.

Informatsiooni usaldusväärsus ei tekitanud minus kahtlusi, kuna mingid algteadmised on ka endal kiviktaimla põhiolemusest olemas.

Toredad avastused olid minu jaoks vertikaalsed  kivimüüri alpinaariumid, mida saab ka väga suurepärasteks kujundada erinevate taimedega (nt.isepäine müürilill). Samuti polnud ma varem näinud, kuidas neisse müüridesse on tehtud avaused putukatele. Alpinaariumi taimi valides tekkis "ahhaa" ja "ohhoo" tunne õige mitu korda, sest valikud on suured ja vaimustavad.

                                                  KASUTATUD ALLIKAD

1 .https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&rlz=1C1AVNC_enEE558EE558&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=KIVIKTAIMLA

2 .http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed

3. http://hansaplant.ee/?op=body&id=178&cid=90&cgid=

4. Teksti alguses mainitud viited

5. A.Viks "Aiandus väikeaedades"   Tallinn "Valgus" 1985