KIVIKTAIMLA
1.
Mihkel Saar jagab õpetusi kiviktaimla rajamiseks
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223
ja taimede valikuks
http://www.favaritvideo.com/ PkfNJbzhpbs/video/Kiviktaimla-taimed.html
2.http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
3.Martin Leveri selgitused taimede valikuks
http://www.clipscollection.com/dotE9vi2b3U/
Mida-istutada-kiviktaimlasse-Aiasaade-
17052014/
4.
Calmia istikuäri aednik Jüri Annist räägib
kiviktaimlatest
http://www.clipscollection.com/jdCBPK-PfFg/Alpi-aed-ehk-kiviktaimla-Aiasaade-02062012/
5. Katrin Mäeots TÜ Botaanikaaiast:
http://www.clipscollection.com/_ABL5W6-NxE/Kiviktaimla-Tartu-likooli-botaanikaaias-Aiasaade-21092013/
ÜLEVAADE KIVIKTAIMLA RAJAMISEST, HOOLDUSEST
Kiviktaimla on äärmiselt pilkupüüdev aiaosa, kuid selle rajamise peab väga hoolikalt läbi kaaluma.
Siin peab paika ütlus, et vähem on rohkem, sest vaatamata sellele, et seal kasvavad enamasti vähenõudlikud taimed, on kiviktaimlaga alustamine kõike muud kui vähenõudlik.
Enamasti rajatakse kiviktaimla päikesepaistelisele ja valgusrikkale alale. Kõige paremini sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunapoolse kaldega pinnad.
Kui kasvukoht on valitud, tuleks väga hoolikalt tegeleda umbrohutõrjega kas siis keemiliste vahenditega või muul moel, sest pärast on kiviktaimlas umbrohtudega väga raske võidelda.
Nüüd tuleks mõelda läbi ja maha märkida kiviktaimla asukoht (nt. aiavoolikuga), erinevad taimede kõrgused ja soovitud kalle.
 |
Räpina aianduskooli kiviktaimla aug. 2011
|
Kasutada võib nii maakive e. raudkive või siis paekive. Parema tulemuse annab ainult üht liiki kivide kasutamine. Siin mängib oma rolli ka kivide suurus: süllevõtmiseks liiga suured kivid on kiviktaimla jaoks juba õiges suuruses. Kividest jääb maapinnale ainult umbes 1/3. Nad hoiavad suvel taimede juuri jahedamas ja talvel soojemas. Tähtis on paigutada kivid õige kaldega, et sademete ärakasutamine ja vee äravool toimuks parimal võimalikul moel.
Substraadiks sobib liiva ja peenkruusaga segatud muld, mis on hästi sõmer.
Taimede valikul võiks lähtuda sellest, et oleks lisaks kevadel õitsvatele taimedele ka teisi, nt. lehtdekoratiivseid taimi, samuti erinevaid kääbuspuude vorme.
Vähestest liikidest koosnevad suured laigud mõjuvad alati paremini kui väikesed taimerühmad, seepärast ei tasuks liikide valikut suureks paisutada.
Soovitav oleks kiviktaimlas kasutada ka multši, seda on väga erinevates valikutes.
Väetamist soovitatakse teha augusti lõpus või septembri alguses sügisväetisega. Kevadel väetamisega tasuks olla ettevaatlik ja lähtuda olukorrast kohapeal.
Tartu Ülikooli Botaanikaaia alpinaarium juunis ja septembris 2012.a.
pildid: minu kogust
VALIK KIVIKTAIMLASSE SOBIVATEST TAIMEDEST
ROHTTAIMED
|
|
ÕITSEMISAEG
|
Douglasi leeklill
|
Phlox douglasii
|
V-VI
|
Aed-merikann
|
Armeria maritima
|
V-VI
|
Villane nõianõges
|
Stachys buzantina
|
VII-VIII
|
Hiina emajuur
|
Gentiana sinoornata
|
VIII-IX
|
Arendsi kivirik
|
Saxifraga arendsii
|
V
|
Harilik karukell
|
Pulsatilla vulgaris
|
IV-V
|
Madal aster
|
Aster dumosus
|
IX-X
|
Kevadine krookus
|
Crocus vernus
|
IV
|
Roomav kukehari
|
Sedum spurium
|
VII-VIII
|
Hall aruhein
|
Festuca glauca
|
|
PUITTAIMED
|
|
|
Kirju kadakas
|
Juniperus squamata
|
|
Mägiebaküpress
|
Chamaecyparis pisifera
|
|
Harilik elupuu
|
Thuja occidentalis
|
|
Thunbergi kukerpuu
|
Berberis thunbergii
|
|
Fortunei kikkapuu
|
Eonymus japonicus
|
|
 |
MINU HINNANG LEITUD INFORMATSIOONILE |
Pulsatilla vulgaris Räpina Aianduskooli kiviktaimlas mai 2014
pilt: minu kogust
Kiviktaimla rajamise ja hooldamise videod, kus jagab kasulikke nõuandeid Hansaplanti puukooli tootmisjuht Mihkel Saar, on igati usaldusväärsed ja asjakohased.
Samuti oli palju vajalikku infot Aiasaadetes, kus erinevad autoriteedid selgitavad kiviktaimla hooldamise põhitõdesid, sinna sobivat taimede valikut. Nähtud videotes on väga palju lihtsaid ja häid nippe ja nõuandeid: nt. piirjoonte aiavoolikuga mahamärkimine, samuti külmaõrnade taimede talveks mullikilega katmine.
Inimene, kes tahab alustada täiesti tühjalt kohalt kiviktaimla rajamist, saab sealt hea algstardi.
Informatsiooni usaldusväärsus ei tekitanud minus kahtlusi, kuna mingid algteadmised on ka endal kiviktaimla põhiolemusest olemas.
Toredad avastused olid minu jaoks vertikaalsed kivimüüri alpinaariumid, mida saab ka väga suurepärasteks kujundada erinevate taimedega (nt.isepäine müürilill). Samuti polnud ma varem näinud, kuidas neisse müüridesse on tehtud avaused putukatele. Alpinaariumi taimi valides tekkis "ahhaa" ja "ohhoo" tunne õige mitu korda, sest valikud on suured ja vaimustavad.
KASUTATUD ALLIKAD
1 .https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&rlz=1C1AVNC_enEE558EE558&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=KIVIKTAIMLA
2 .http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/suvelilled-ja-hooajataimed
3. http://hansaplant.ee/?op=body&id=178&cid=90&cgid=
4. Teksti alguses mainitud viited
5. A.Viks "Aiandus väikeaedades" Tallinn "Valgus" 1985
